LEMMENA MESINDUSTALU
KASSARI, HIIUMAA
Lemmena mesindustalu toodab kvaliteetset hiiumaa mett. Mesinik Jüri Rebane on väiketootja, kes saare pääl mesilasi pidanud juba aastast 1969. Viimased aastad on ta mesilaste üle vaadanud koos oma tütre Viive-Kai Rebasega. Usume, et mesi on rohkemat, kui lihtsalt üks magus amps, sestap valime oma mesilastele korjemaid väga hoolikalt. Looduslik liigirikkus tagab mesilastele head korjetingimused ja võimaldab neil valmistada mitmekesist põhjamaist mett, mille maitse räägib juba iseenda eest! Oma ala professionaalidena eraldame võimaluste piires erinevaid meesorte, ja viime mesilased augustikuisele kanarbikuretkele, et Eesti suvest viimast võtta!
Jüri Rebane (78) alustas mesindusega juba 14-aastaselt. Hiiumaale jõudis ta koos oma tarudega 1969. aastal ja on seal sellest ajast saati mesilasi pidanud. Selle 49 aastaga on palju muutunud. Hiiumaal alustas ta Eesti tarudega, kuid siis otsustas endale ise uue tarutüübi ehitada. Omatehtud disaine tuli nii mõnigi, ühe neist disainis ta veel täpselt sapaka mõõtude järgi, et neid sinna mesilaste vedamise ajaks täpselt kuus tükki sisse mahuks.
Vahetunud on ka mesilastõud- alustatud sai Eesti kohalike mesilastega, Euroopa tumemesilastega, kes kurikuulsalt tigedad ja rahutud! Et kurje mesilasi nii raske pidada oli, vahetas Jüri need Kraini tõu vastu. Nood olid märksa sõbralikumad, kuid tahtsid alatasa puu otsa lennata ja ära sülemleda. Ka need sai lõpuks välja vahetatud Inglismaa kliima jaoks aretatud Buckfasti mesilaste vastu, kes ilusa ilmaga lausa nii sõbralikud, et tavaliselt ei vaevu peamesinik ülikonda selga panemagi. Harvadel juhustel, kui mesinik näovarju ette paneb, on arvatavasti tegu ikka väga halva ilma või sügise tulekuga!
JÜRI REBANE
VIIVE-KAI REBANE
"Mesilased koos teiste tolmeldajatega on meie ökosüsteemi alustaladeks. Paraku satub mesilaste elukeskkonda üha enam kemikaale, taimekaitsevahendeid pritsitakse iga aastaga aina enam, ja kõik need mürgid akumuleeruvad meie ümber mullas ja vees. Samuti on inimesed aidanud kaasa erinevate haiguste levikule, millega mesilased kohanenud ei ole. See kõik mõjutab mesilasi väga otseselt, mistõttu on nende populatsioon aastakümnete lõikes tugevalt langevas trendis. Inimesed on selle olukorra tekitanud, mistõttu on ka meie õlul kohustus mesilaste eest hoolitseda, nende probleemidest rääkida, ja neid trende ümber keerata."
MEIE MESINIKUD
49 AASTAT KOGEMUST
EESTIMAINE KVALITEETMESI
LOODUSPUHTAD KORJEMAAD