Mesi on olnud inimestele tuntud energiaallikas juba aegade algusest saati. Spekuleeritakse, et mesi võis olla üks peamisi toite, mis aitas meie esiisadel Aafrikas teistest liikidest eristuda. Mees sisalduv kergesti kättesaadav energia aitas inimajul kiiresti areneda, ja see omakorda võis  anda evolutsioonilise eelise teiste liikide ees. Sest ajast saati on inimesed osanud mett kõrgelt hinnata. Seda pandi kaasa vaaraodele hauatagusesse ellu ja seda on kasutatud rahvameditsiinis üle maailma. Inimesed on kasutanud mett ja mesindussaadusi juba vähemalt 9000 aastat. Siit lehelt leiate meega seotud lühikesi jutukesi ja kasulikku infot, mida mee ostmisel, kasutamisel ja säilitamisel meeles pidada!

MIKS SÜÜA METT?

 

Mesi sisaldab inimesele vajalikke aineid, nende seas mineraalaineid, mikroelemente, vitamiine, aminohappeid, antioksüdante, ensüüme, bioaktiivsed aineid ja valke. Mees sisalduvad lihtsuhkrud imenduvad organismi ilma seedimiseta, tehes endast organismile kergesti kättesaadava energiaallika. Mesi koosneb 80% ulatuses süsivesikutest, mis on vajalikud eelkõige aju ja lihaste tööks. Seetõttu soovitame mett süüa näiteks raske vaimse või füüsilise pingutuse eel, ajal, või vahetult pärast pingutust. Mesi sisaldab looduslike antibiootikume. Mesi sisaldab seedimiseks vajalikke ensüüme.

 

 

 

MESI VS SUHKUR

Miks eelistada mett valgele suhkrule? 


1) Valge suhkur ehk rafineeritud sahharoos on tööstustes toodetud keemiline aine, millest on eemaldatud kõik peale sahharoosi- muu hulgas vitamiinid, mineraalid ja ensüümid. Seepärast annab ta nn tühje kaloreid, st energiat, kuid ei oma meie organismile kasulikke aineid. Mesi see eest koosneb üle 400 komponendist, temas on mineraalaineid, mikroelemente, vitamiine, aminohappeid, ensüüme, bioaktiivsed aineid, valke.

 

2) Meel on madalam glükeemiline indeks kui valgel suhkrul, st meest saadav energia imendub organismi aeglasemini tehes temast pikema ja püsivama energiaallika, mis omakorda hoiab veresuhkru taseme ühtlasema. Kiirete süsivesikute (nende hulgas valge suhkru) tarbimine viib veresuhkru kiire tõusu ja sellele järgneva kiire languseni, mis tekitab väsimust ja energiapuudust, näksimise ja magusaisu. Ei suhkrut ega mett ei tohiks korraga liiga palju süüa, kuid omavahelises duellis jääb kindlasti peale mesi.

Samuti, valge suhkur on disahhariid, mis koosneb kahest omavahel seotud molekulist. Et seda lagundada ja energia kätte saada, peab keha kasutama oma ensüüme. Mesilased on aga vajalikud ensüümid juba meele lisanud, mistõttu ei ole mesi puhtalt disahhariid vaid koosneb hoopis lihtsuhkrutest- enamjaolt fruktoosist ja glükoosist. Valget suhkrut peab keha seedima, lihtsuhkrud aga imenduvad organismi ilma seedimiseta, tehes endast organismile kergemini kättesaadava energiaallika.

 

3) Mees sisalduv fruktoos on magusama maitsega kui sahharoos, mistõttu arvatavasti tarbib inimene mett vähem kui valget suhkrut, tarbides nii vähem kaloreid. Mee madalam glükeemiline indeks tagab selle, et suurem osa saadavast energiast kasutatakse päeva jooksul ära ja väiksem osa talletatakse rasvana.

 

 

 

 

 
MEE KASUTAMINE

 

Et mett mitte rikkuda, peab meeles pidama ühte asja- mett ei tohi kuumutada üle 50 kraad. Mee kuumutamisel temas leiduvad fermendid (diastaas, invertaas) lagunevad ja bioloogiline aktiivsus väheneb. Pannes mett kohvi või tee sisse, soovitame enne joogil jahtuda, ja mesi lisada vahetult enne joogi tarbimist.

 

Kui teil on kristaliseerunud mesi, ja te soovite seda vedelaks teha, siis tuleb meepurk panna veevannile aeglaselt sulama. Vee temperatuur peaks jääma 40 kraadi juurde. Niiviisi tegutsedes sulab mesi küll aeglaselt, kuid ei kaota oma kasulikke omadusi.

 

Mee tarbimisel tuleb meeles pidada, et ta koosneb suhkrutest, ja liigne suhkru tarbimine ei ole tervisele hea. Soovitatav päevane annus on täiskasvanutele 2-4 teelusikatäit mett.

 

Mett ei ole soovitatav anda alla 1 aastastele lastele. Seda sellepärast, et mees võib leiduda Clostridium botulinum baktereid, mida alla 1 aastase lapse seedesüsteem ei suuda lagundada, ja see võib põhjustada botulismi.

 

 

 

 

 

MEE SÄILITAMINE

 

Mett tuleb säilitada jahedas päikese eest varjatud kohas, ja kindlasti niiskuskindlas nõus. Mesi on väga hüdroskoopne ehk siis võimeline õhust endale niiskust imama. Kui see juhtub, võib mesi minna käärima. Optimaalne temperatuur mee hoiustamiseks on 5-10 kraadi.

 

Meepurgile on peale kirjutatud parim enne kuupäev, mis on 2 aastat alates mee vurritamisest. Arvestada tuleb, et aja möödudes mee bioloogiline aktiivsus väheneb. Parim enne möödudes on mesi ikkagist täiesti söödav, aga lihtsalt mitte nii aktiivne kui värske mesi. Mesi halvaks ei lähe, kuid ta võib minna käärima. Seda juhul, kui tema niiskusesisaldus on üle piirnormi, või teda hoitakse liiga soojas.

 

Ettevaatlik tuleb olla kanarbiku mee säilitamisega. Kanarbiku mee niiskusesisalduse piirnorm on kõrgem kui teistel meesortidel, kuna ta juba looduslikult sisaldabki rohkem vett kui teised sordid. Seetõttu tuleb kanarbiku mett kindlasti hoida jahedas kohas.

 

Kui te olete ostnud värsket vedelat mett, ja te ei soovi, et see ära kristaliseeruks, siis tuleb teil hoida seda soojas kohas. Mesi kristaliseerub kõige kiiremini 14 kraadi juures. Vedelat mett võib panna ka sügavkülmikusse. Sügavkülmikust välja võttes mesi soojeneb paar tundi ja muutub jälle vedelaks. Niimoodi toimetades saate ka talvel süüa vedelat mett, kusjuures mesi ei kaota sealjuures oma kvaliteeti.

 

 

 

 

 

MEE OSTMINE

 

Meie soovitame mee osta alati otse mesinikult või usaldusväärselt edasimüüjalt. Meel peaks alati olema silt peal, kus on kirjas, kelle poolt on see mesi toodetud. Meie soovitame osta võimalikult värsket Eestimaa mett, mis on kristaliseerunud olekus. Ostes kristaliseerunud mett, on võimalus petta saada palju väiksem, sest kahtlase päritoluga mesi on tavaliselt üles sulatatud. Vedelat mett soovitame osta ainult suvel, ja üle küsida, ega seda ei ole sulatatud. Kuna talvel müügis olev vedel mesi on üles sulatatud, võib see olla kaotanud osa oma bioloogilisest aktiivsusest. Teoorias on võimalik saada ka talvel vedelat sulatamata mett, seda juhul kui mesinik on mett hoiustanud meekärgedes, ja selle alles hilissügisel välja vurritanud. Meekärjes kaanetatult ei kristaliseeru mesi nii kiiresti. Kui ostate vedelat mett, soovitame ühe purgi panna kuhugi jahedasse kohta. Kui see mesi paari kuu jooksul ei kristaliseeru, siis arvatavasti on tegu ülessulatatud meega. Väljaspool Eestit toodetud mee kvaliteedis ei saa kunagi väga kindel olla. Mee kvaliteedi kontroll on kallis, ja kõik mesi kontrolli ei läbi. Ettevaatlik tuleb olla mee ostmisel suurtest poodidest- poodides on temperatuur päris kõrge ja see ei ole mee säilitamisele hea. Kui soovite vedelat mett, siis soovitame osta kristaliseerunud mett ja see ise veepannil 40 kraadi juures üles sulatada. Kui näete pakutava kristaliseerunud mee peal valkjat kihti (purgi seintel), siis seda ei tasu peljata. Selle valge kihi moodustavad glükoosikristallid, mis viitavad mee kõrgele glükoosisisaldusele.

 

 

 


MIKS EELISTADA EESTIMAA METT

 

Eesti taimestik on maailma mõistes väga mitmekesine, mistõttu on ka meie mesi väga rikkalik. Kui rapsimesi välja arvata, on meie mesi üldjoontes polüfloorne mesi ja erinevate taimede kooslus tagab hea kvaliteetse mee. Põhjamaa kliima tõttu peavad meie mesilased valmistama väga hea kvaliteediga mett, et kindlustada mee säilimine ka niisketes ja külmades oludes. Samuti on Eesti maailma mastaabis üldjuhul ökoloogiliselt puhas territoorium, mis otseselt mõjutab mee kvaliteeti ja koostist. Eesti meel on suur õietolmusisaldus. Importmesi võib olla ultrafiltreeritud- on tootjaid, kes mee päritolu peitmiseks eemaldavad meest õietolmuosakesed. Eriti levinud on selline protseduur Hiinas. Ultrafiltreeritud mesi on vedel, mistõttu aitab kristaliseerunud mee ostmine sellist pettust vältida. Ülaltoodud põhjuste pärast loetakse Põhjamaa mett üheks maailma kvaliteetsemaks meeks.

 

Eesti mett tasub osta ka seepärast, et toetada Eesti mesinikke ja Eesti looduse mitmekesisuse säilimist. Mesilased annavad küll mett, kuid tegelikult on nad meie eluslooduse ja liigirikkuse hoidjad- tolmeldajate roll ökosüsteemile on asendamatu. Mesilaste ellujäämise tagamine on meie kõigi ühine vajadus ja vastutus. Toetades Eesti mesinikke, toetate ka Eesti loodusliku liigirohkuse püsimist.

 

Meie naabritel on Eesti mesinikega võrreldes konkurentsieelis. Lõuna-Euroopa mesinikud ei pea kulutama resursse talvesööda ostmiseks, mis on Põhjamaa tingimustes vajalik ja päris suur lisakulu. Lisaks sõltuvad meesaagid väga kõvasti kohalikust kliimast ja suve kestvusest. Seetõttu on lõunapoolsetes maades odavam mett toota ja nende mesinikud saavad seda odavamalt turul müüa. Selle kompenseerimiseks on mõned põhjapoolsed riigid hakanud maksma mesinikele tarude arvu järgi toetust- seda tehakse nii Norras, Soomes, Lätis kui Leedus. Eesti mesinikud riigipoolset abi ei saa. Kuna Lätis on üleüldine hinnatase madalam kui Eestis, suvised temperatuurid kõrgemad, ja seal makstakse ka mesilasperede toetust, on Lätis mett toota tunduvalt soodsam. Kuna Eestis maksab mesi rohkem kui Lätis, kasutavad lätlased seda olukorda ära ja tulevad oma mett Eestisse müüma. Palju räägitakse, et eelistada tuleks Eestimaist toodangut, et üksteist toetada ja raha Eestis mitte välja saata. Fakt on see, et Eesti mesinikud ei suuda konkureerida maailmaturu meehindadega, ja suudavad mesindada nii kaua, kuniks kliendid eelistavad Eesti mett välismaa meele.

gallery/img_1674